Luigelaul

Ruja

Veel päike paitab lainte varju

veel tuulte eest ei otsi varju

veel südameis on soe kui suvepäev



Kuid usu, mööda kõik läeb

ja siis kui sügis on käes

vihm sinu aknale taob ja taob

kuni ta kaob ja võtab kaasa sind



Veel öödes sinu samme kuulen

veel avanevad palved suured

veel pimeduses niilab habras leek



Kuid usu, mööda kõik läeb

ja ükskord väsivad käed

mis seni hoidnud on seda tuld

avaneb muld ja võtab kaasa ta mind



Veel igatsusi hinges tuikab

veel unistuste luikgi huikab

veel kuskil kõrgel luigeparv on teel



Kuid usu, mööda kõik läeb

ja saabub lahkumispäev

siis ümberringi on südatalv

lume all ei enam erista sind



Ma sõuan pilvena sääl

kus hääbub paljude hääl

ja tunnen, oleksin nagu muld

valge lind, mmmmm



Ma sinu laulusse kaon